Hinnang kursusele

Ja lõppenud ta ongi. Tagasivaadates oli tegu väga huvitava kursusega. Igal nädalal vahelduvad teemad ei lasknud kursusel üksluiseks muutuda ning kodused ülesanded olid alati jõukohased.
Kõige huvitavamad teemad olid minu jaoks need, kus sai ise midagi praktilist teha, näiteks fotograafia teemaline loeng ja selle kodutöö. Samuti meeldisid veel mobiilsete seadmete ning multimeediumi teemalised loengud.
Minule kui informaatikule tundusid vähem vajalikud loengud, mis käsitlesid arvutis andmete varundamist, viirusetõrjeid, operatsioonisüsteeme jne. Samas võib mõnele arvutivõõrale õpilasele, kes ei ole erialaks informaatikat valinud, tunduda need teemad veidi arusaamatutena.
Kuid kokkuvõtteks olen ma väga rahul, et selle kursuse valisin ja ka läbisin ning tuleb tõdeda, et sain teada nii mõndagi uut ja huvitavat. Aitäh! :)

Autoriõigused

Ka mina valisin autoriõiguste ülesande jaoks Flickr keskkonna. Laadisin sinna ühe pildi, mille ma mõnda aega tagasi koduaknast tegin ning määrasin üles laadimisel sellele ka Creative Commons litsentsi, mis lubab seda pilti teistega jagada ning ka muuta.
Pilt on nähtaval sellel aadressil:
http://www.flickr.com/photos/91258497@N05/8288571264/

Essee: Hea pildi saamise alused

Fotograafia on inimestele tuntud juba peaaegu kakssada aastat. Esimene fotoaparaadiga tehtud pilt pärineb 1826. aastast ning sealt alates on see tehnoloogia aina arenenud. Inimestele meeldib jäädvustada erilisi ja meeldejäävaid momente ning neid tulevikus tagantjärele piltide abil meenutada. Esimene digitaalne fotoaparaat ehitati juba 1975. aastal, kuid laiemat kasutust tavakodanike seas leidis see palju hiljem ning Eestis hakati tavalisi fotoaparaate digitaalsete vastu välja vahetama umbes 10-12 aastat tagasi. Paralleelselt hakati digitaalseid kaameraid paigaldama ka mobiiltelefonidele ning tänapäeval oleme jõudnud siiani, kus lisaks digitaalsele fotoaparaadile on võimalik peaaegu iga mobiiltelefoniga ja arvutiga jäädvustada küllaltki adekvaatne digitaalne pilt. See kõik on pildistamise teinud väga lihtsaks ning sealjuures kiputakse unustama ühte väga olulist aspekti – milline on hea pilt ning mis on hea pildi saamise aluseks?

Hea pilt peab edasi andma seda, mida peeti pildi jäädvustamisel kõige olulisemaks. Näiteks maastikupiltide korral imelist vaadet, mõne olukorra jäädvustamisel aga detaile ning hetkelist emotsiooni. Kuigi hea pilt võiks olla ka hea kvaliteediga, ei pruugi see siiski alati kõige olulisem olla. Sellegipoolest toon ma välja mõned kriteeriumid, mida tasuks pilti tehes meeles pidada ning järgida.

Nagu enne juba mainitud, on fotoaparaate väga erinevates seadmetes, väga erinevate seadistamisvõimalustega ning omadustega. Kuid üks on kindel nende kõigi puhul – pildistatav peab jääma pildile hea paigutusega. Jäädvustades inimesi, näiteks perepilti tehes, tuleks pilt teha paralleelselt maaga, mitte ülevalt alla või vastupidi. See jätab inimestele ebaloomulikult suured pead (ülevalt alla pildistades) või suured jalad (alt üles pildistades). Kui pildistatav on mõni üksik objekt, näiteks auto, tuleb lisaks jätta objekt kaadri keskele, kusjuures alt servast võiks tühja ruumi olla pisut vähem, kui ülevalt servast.

Silmas tuleks pidada ka valgustust. Peaaegu mitte kunagi ei ole hea mõte pildistada vastu valgust, kuna tulemuseks on kas liiga ere pilt, ebaloomulikud värvid, nn. lens flare või valgussensoritega kaamerate puhul ka liiga tume pilt, kuna sensor seadistab heleduse vastavalt sinna paistvale valgusele.

Kuigi on väga lihtne jäädvustada pilt kaamera automaatrežiimil, ei tähenda see automaatika aga sugugi, et pilt tuleb parim, mis antud olukorras võimalik. Enamasti jäävad sellisel juhul värvid ebaloomulikud, kuigi seda oleks saanud ennetada, pannes valge tasakaalu käsitsi paika. Paljudel kaameratel on see tehtud väga lihtsaks, valida tuleb vaid sobiv režiim, näiteks valida pilvise ilma korral vastav režiim ning värvid saabki paika.

Värvide õigest vahekorrast on vahel aga isegi keerulisem otsustada, kas kasutada tuleks ka välku või mitte. Fotokaamera välk valgustab tavaliselt vaid mõne meetri kauguse ala, seega valges välguga pildistamine jätab tihtilugu kaugemal oleva tausta väga tumedaks. Välguga pildistada on otstarbekas siis, kui objekt on mõõdukalt lähedal (kuid mitte väga lähedal) ning on piisavalt hämar, et ilma välguta head pilti saada.

Kuigi säriaega tavaliselt ei muudeta, on see oluliseks abimeheks just hämaras pildistamisel. Mida pikem on säriaeg, seda rohkem valgust pildile tuleb. Kuid pikk säriaeg eeldab, et kaamera on asetatud tasasele pinnale või veel paremal korral statiivile, kuna vastasel juhul on tulemuseks pilt, mis oleks tehtud kui maavärina ajal. Seega kui pildistamise ajal ei ole väga valge, tasuks välgu asemel proovida pikemat säriaega. Väga paljudel juhtudel on niimoodi toimides võimalik jäädvustada palju kaunimaid pilte.

On küllaltki tavaline, et millegi pildistamiseks võetakse välja kaamera, tehakse pilt kiiresti ära automaatrežiimil ning liigutakse edasi. Selle asemel võiks kulutada minuti või paar kaamera asetusele ja seadistusele ning teha kasvõi kümme ühesugust pilti erinevate režiimide ja valikutega. Kuna digitaalkaameraga saab teha tuhandeid pilte, ei tohiks olla kahju neid pärast arvutis vaadates pooled ära kustutada.

Ühe tõeliselt hea pildi tegemine tekitab pildistajas alati hea, teatava uhkuse ja rahulolutunde. Seega võiks arutu klõpsimise asemesel tutvuda põhjalikumalt enda fotoaparaadiga ja selle võimalustega, enne pildistamist teha selgeks, kas objekt või olukord on pildistamist väärt ning võtta aega pildistamiseks ja katsetamiseks. Üks väga hea pilt on palju parem kui kümme kehvemapoolset!

Essee: Operatsioonisüsteemide kasutajaliideste evolutsioon – mis järgmiseks?

Operatsioonisüsteemide kasutajaliides on mõeldud kasutajale, et teha tema arvuti (või mõne muu operatsioonisüsteemiga seadme) kasutamine võimalikult lihtsaks, võimalusterohkeks ning silmale ilusaks. Tõenäoliselt on esimene operatsioonisüsteem, mida minu eakaaslased mäletavad, Windows 95. Tuntuimad sellele järgnevad Windowsi operatsioonisüsteemid olid Windows 98, Windows XP, Windows Vista, Windows 7 ning nüüd ka Windows 8. Kuid miks on operatsioonisüsteeme nii palju erinevaid ning kas ühel hetkel see evolutsioon ka peatub või aeglustub? 

Kui meile tuttavale ja koduseks saanud seadmele väljastatakse uus operatsioonisüsteem, siis tõenäoliselt on selleks ka põhjus. Olgu see siis mõni suurem süsteemisisene muutus, mida kasutaja silm nähagi ei pruugi, või just radikaalne uuendus kasutajaliidesele, peale mida vajab kasutaja aega ümberõppimiseks ning uue asjaga ära harjumiseks. Kuigi see võib tunduda tülikas, on operatsioonisüsteeme ikka aeg-ajalt uuendada ja välja vahetada tarvis. Uus operatsioonisüsteem sisaldab peaaegu alati midagi uut ja kasulikku kasutaja jaoks. Kui veel umbes viis aastat tagasi tundus Windows XP minu jaoks ideaalne operatsioonisüsteem, ma ei soovinud seda ealeski millegi vastu välja vahetada ega osanud nimetada ühtegi asja, mis sellel puudu oleks, läksin ma sellegipoolest kolm aastat tagasi üle Windows 7’le ning nüüdseks ei taha enam XP’st midagi kuulda.

Teatavasti tuli alles hiljuti välja Windows 8. Ma proovisin seda ning see meeldis mulle, olles uus, ilus ja huvitav, kuid ma jäin siiski truuks Windows 7’le. Tõenäoliselt olen ma lihtsalt selline arvuti kasutaja, kes vajab uuendustega harjumiseks pisut aega.  Ma arvan, et hiljemalt kahe aasta pärast olen minagi paadunud Windows 8 kasutaja.

Kuid mis võiks tulla peale Windows 8’t? Loogiliselt võttes Windows 9, kuid mida nii erilist võiks see sisaldada, et lasta välja järjekordne uus operatsioonisüsteem?Tänapäeval liiguvad inimesed palju ringi ning see tähendab, et soovitakse arvutit, nutitelefoni, tahvelarvutit vm. operatsioonisüsteemiga seadet endaga kaasas kanda. Seetõttu on väga tähtis, et seade oleks muuhulgas ka kerge,  väikeste mõõtmetega ning kiiresti kasutatav. Samuti oleks lausa fantastiline, kui enda failidele, seadetele ning kõigele personaalsele pääseks ligi mistahes paigast, ka siis kui selleks puudub võrguühendus.

Seega võiks järgmine operatsioonisüsteem olla täielikult teisaldatav ja kaasaskantav. Näiteks saaksin ma selle installeerida enda lauaarvutile, panna paika selle seaded, installeerida programmid ning töö lõpetades tõmmata selle kõik mälupulgale või –kaardile. Ning kui ma läheksin seejärel kuhugi mujale, kus on tarvis arvutit kasutada, piisaks vaid mälupulga sisestamisest ja kõik oleks samamoodi nagu minu lauaarvutis. See võiks toimida nii, et kõik seaded ja muud personaalsed eelistused salvestatakse ühte väikesemahulisse faili. Programmide käivitamine ning ka kasutamine käiks aga läbi Windowsi serveri, mis tähendab et arvutisse installeerida ei oleks neid tarvis. Kõik isiklikud failid, näiteks muusika, pildid, filmid ja dokumendid paigutataks samuti automaatselt Windowsi serverisse. See säästaks oluliselt arvuti kasutamiseks vajaminevat kettamahtu, lubades kasutada väiksemate mõõtmetega kettaseadmeid. 

Tööd alustades tuleks kasutajal logida sisse enda kasutajaga või võrguühenduse puudumisel sisestada mälupulk või mälukaart. Sealt loetakse sisse fail isiklike seadetega ning kasutajaliides näekski kõikjal ühesugune välja. Võrguühenduse olemasolul pääseks kasutaja juurde kõikidele oma programmidele ning failidele. 

Niimoodi toimiv operatsioonisüsteem säästaks oluliselt kasutaja isiklikku aega, kuna transportimiseks ei ole tarvis faile tõmmata kaasaskantavale mäluseadmele või neid eraldi võrku üles laadida. Uues kohas arvutit kasutades ei tekiks probleeme mõne vajaliku programmi puudumise tõttu või teisiti seadistatud kasutajaliidese tõttu. Võrguühenduse olemasolul vajaks seade vaid väga vähe kettamahtu, kuna kõik andmed ja failid, kaasaarvatud operatsioonisüsteemi enda tööks vajaminevad failid saadakse otse serverist. Selle miinuseks oleks küll tõenäoliselt piiratud serveri kettaruum igal kasutajal, kuid ilmselt oleks seda siiski piisavalt enamike kasutajate tarbeks.

Nüüd üks näide sellise operatsioonisüsteemi rakendamisest. Te olete kodus ning monteerite parasjagu ühte videot mitmekümnest klipist, kuhu taustaks soovite valida mõne loo enda personaalsest muusikakollektsioonist. Siis aga kutsub vanaema teid nädalavahetuseks enda poole, kuid video on vaja lõpetada juba järgmiseks päevaks. Selle asemel, et laadida mitme gigabaidi ulatuses videoklippe ja muusikat internetti või mälupulgale ning vanaema juurde jõudes hakata alles installeerima ja seadistama videotöötlusprogrammi, piisab vaid sisselogimisest ning hetkega näitab vanaema arvuti täpselt sama pilti mida teie kodune arvuti enne lahkumist.

Kuna Windows 8 on veel verivärske ning tõenäoliselt ei ole lähiajal põhjust uue operatsioonisüsteemi esitlemiseks, ootan mina järgmiselt operatsioonisüsteemilt just midagi sellist, kuna praegu kulub mul päris märkimisväärne aeg ootamiseks, kuni faile mälupulgale või internetti laetakse, et need mulle ka mujalt kättesaadavad oleksid.

Digitaalfotograafia

Seekordne ülesanne oli päris aktuaalne, sest mu digikaamera Canon Ixus 210 on mulle päris heaks sõbraks saanud :) Kuigi on tegu kompaktse "seebikarbiga", on see seebikarp päris asjalik oma 14,1 megapiksliga ja eriti lainurk objektiiviga. Kasutamise teeb mugavaks see, et nuppe kui selliseid kaameral ei olegi - kõik on puutetundlik ja erinevalt paljudest puutetundlikkest asjadest see tegelikult ka toimib! Ja veel väga hästi.
Enamasti tulistan kaameraga suhteliselt puusalt, ehk automaatrežiimi kasutades, kuna lihtsalt ei ole aega kõiki seadeid enne pildistamist paika panna. Seekord aga tegin kõik pildid manuaalrežiimis, nagu peab. Statiivi mul paraku ei ole, kuid üks kõrgemat sorti tool täitis seda rolli täna eeskujulikult :)

Mida muud liikumatut õues ikka pildistada, kui enda autot, mis maja ette pargituna omanikku ootab.
Säriaeg 0,5 sekundit, ISO 80, White Balance'i valisin eelsalvestatud seadetest ilmale vastava.
Nagu igale pildile, mis siia postitan, tegin ka sellele Photoshop CS2-s Cropi, Auto Levels, Auto Color, Auto Contrast ja Sharpen.
Üldiselt tuli pilt minu fotoka kohta kena, kuid tõenäoliselt oleks pikema säriajaga ja väiksema heledusega parema pildi saanud.

Edasi läksin maja taha ning tegin klõpsu enda elukaaslasest ja koerast, kes kaamera eest läbi jooksid.
Säriaeg 100 millisekundit, ISO 80 ning White Balance sama, mis eelmise pildi puhul. Samuti ka sama töötlus Photoshopis.
Kutsa oleks võinud tiba lähemal olla, kuid muidu pilt nagu ikka.

Kuna koer meil toas ei käi ning lapsi ka ei ole, mõtlesin toas millegi liikuva pildistamise asemel hoopis taaskord õue, tänava äärde minna ning pildistada pika säriga mööduvaid autosid. Paraku on minu tänav tõenäoliselt kõige inimvaesem koht planeedil, kuid tükk aega 9 külmakraadi käes vabisedes möödus lõpuks üks auto. Klõps!
Säriaeg 12 sekundit, ISO 80 ning White Balance'i valisin hõõglambi preset'i, mis kõige loomutruumad värvid jättis. Pärast loomulikult ka töötlus Photoshopis.
Parema pildi oleks saanud teisest kohast pildistades, kus on ilusam taust ja rohkem mööduvaid autosid. Sellisel juhul võiks ka säri olla nt. 8 sekundit, et pilt pisut tumedam jääks.

Päeval pildistades tekkis ka sportlik huvi, kas ilma statiivita üldse HDR pilte teha saab. Photoshop CS2 (File - Automation - Merge to HDR) arvas, et ei saa, kuid selline programm nagu Luminance HDR (tasuta, kusjuures) oma Auto-Align omadusega tekitas minu kuuest pildist midagi, mis on täitsa HDR pildi moodi.
Pildid tegin erineva White Balance'iga (alates -2 kuni +2) ning proovisin kaamerat võimalikult vähe liigutada.
Oleks päike kenasti auto peale paistnud ning taust rohkemate värvidega, oleksin endale vist uue taustapildi saanud.

Kokkuvõttes olen rahul, et selline ülesanne päevakorda tuli. Kohe homme õhtul ronin Nõmme sillale ja proovin sealt pika säriga mõned kenad kaadrid Nõmme ristmikust tipptunnil saada. Ning HDR'i proovin ka käppa saada, sest need pildid on eriti ägedad!

Multimeedium kodus

Selle asemel, et kirjeldada mõnda ideed, mis mul meedia jagamisega seoses on tekkinud, räägiksin parem sellest, kuidas mul kodused seadmed omavahel seotud on.

Meil on majapidamises neli sülearvutit ning üks lauaarvuti, mille külge on ühendatud Samsungi laserprinter. Mitu head aastat saime hakkama nii, et kui kellelgi oli tarvis midagi printida, saatis ta dokumendi nt. enda e-mailile või võttis selle mälupulgale ning kasutas lauaarvutit printimiseks.
Ilmselgelt oli selline lahendus pehmelt öeldes kilplaslik. Seega ühendasin lauaarvuti ja kõik sülearvutid ühte Homegroupi ning jagasin välja printeri. Aega kulus selleks vaevalt 15 minutit, kuid nüüd saab igaüks printida ilma, et peaks vahetpidamata arvutite vahel jooksma. :)

Umbes kaks aastat olen ma omanud ka Playstation 3 mängukonsooli, mis on ühendatud allkorrusel asuva televiisori külge ning kasutab internetiga ühendumiseks kodust wifi-võrku. Teatavasti on Playstation 3 äärmiselt mõnus vahend ka piltide, filmide ning videote vaatamiseks ja ka muusika kuulamiseks. Seega tõmbasin hunniku muusikat mälupulgale ning kopeerisin need lood sealt Playstationi kõvakettale. Kuna aga mängud tahavad omajagu kettaruumi, ei saanud neid lugusid sinna just kuigi palju - pidin tegema valiku vaid parimatest. Ning ka pilte ja filme vaatasime Playstationist - jällegi kopeerisin need mälupulgale, ühendasin pulga konsooliga ning esitasin neid otse mälupulgalt. Ja niimoodi askeldasin ma rohkem kui aasta, tõenäoliselt iseenda viitsimatusest.
Kuid ühel päeval hakkas konsoolil kettaruumi väheks jääma ning tekkis tahtmine Playstationi ja arvuti vaheline ühendus pisut paremini toimima saada. Kuna nii konsool kui kõik läpakad olid ühendatud samasse võrku, leidis Playstation need kõik üles ning vastavalt iga arvuti seadistusele oskas ehk mõnda faili isegi esitada. Lauaarvuti oli aga nagu musta auku vajunud ning Playstation seda ei leidnud.
Guugeldasin pisut ning leidsin vajalike portide numbrid, mis on vaja suunata, et Playstationiga ühendust saada. Tänu Thomsoni ruuterile on see toiming äärmiselt lihtne ja loogiline ning peale seda tekkiski ka lauaarvuti Playstationiga ühendatud seadmete nimekirja. Paraku ei õnnestunud aga endiselt ühtegi faili konsooli kaudu avada. Guugeldasin edasi ning leidsin programmi PS3 Media Server ja otsustasin seda proovida.

Programmi seadistamine oli äärmiselt lihtne ning peale väljajagatavate kaustade valimist saingi teleka taha istuda ning lauaarvutis olevaid filme, videosid, pilte ja muusikat nautida. Kõik Playstationi kettale salvestatud meediafailid sain lõpuks ära kustutada, jess!
PS3 Media Server'is toimib väga edukalt transcoding ning kuna Playstation 3 on esitatavate failide osas küllaltki kapriisne, osutus transcoding pea koheselt äärmiselt kasulikuks. Video laadimise aeg küll pikeneb u. 10 sekundi võrra, kuid ei midagi hullu.
Paraku on aga ülakorruselt lauaarvuti juures oleva ruuteri levitatav wifi-signaal alumisele korrusele, teleka ja Playstationi juurde jõudes võrdlemisi nõrgaks jäänud ning suuremate failide esitamisel tuleb ette küllaltki tüütut bufferdamist. Loodan lähiajal leida võimaluse viia ka alla korrusele võrgukaabel - siis peaks päris mõnusalt toimima kogu see värk. :)

Veebisaidi analüüs

Otsustasin pisut analüüsida sellist saiti nagu Camex.ee.
Tegu on firmaga, mis tegeleb rollerite ja nende varuosade müümisega ning ka rollerite remontimisega. Paar aastat tagasi suvel olin ma seal firmas tööl, sellest ka selline valik.

Camex'i kodulehe suurima osa moodustab internetipood, kuid ei puudu ka uudised, küsitlused, registreerimisvormid jne. Lehe kujundus ei ole minu arust midagi erilist ning jätab sellise üsna nn. "kokkuklopsitud" mulje ning väga häirib see, et kui lehte vaadata vaikekeelega ehk inglise keelega, on igal pool eesti ja inglise keel läbisegi (pange tähele ka trükiviga...).

 
Õnneks kui valida keeleks eesti keel, paistsid kõik tekstid siiski eesti keeles olevat. Trükiviga "peameüü" sõna "peamenüü" asemel aga siiski jäi.

Camex'i koduleht on kirjutatud HTML ja PHP programmeerimiskeeles Joomla põhjale, kasutades selleks JSN Epic Pro kujundusmalle. Lehe põhiosades on kasutatud ka VirtueMart'i koos selle kujundusmallidega (VM Naru Theme, VM Color Plus Theme). Loomulikult on lehekülg seotud MySQL andmebaasiga ning kohati on kasutatud ka JavaScripti.

Lehe vasakusse osasse on iframe käsku kasutades vistutatud Camex'i Facebook'i lehekülg, kust on näha kõik Camex'i poolt tehtud uuendused. Paraku on see aken aga nii kitsas, et igasuguse teksti lugemine sealt on ebameeldiv ning nõuab siiski Facebook'i leheküljele minemist.

Kuigi leht jätab mulje, et sellega ei ole väga suurt vaeva nähtud, on turvalisus siiski üsna tagatud - nt. ei õnnestunud mitte ühtegi tekstisisestus kastikest segadusse ajada mõne MySQL käsu sisestamisega. Iga vorm teadis täpselt, mida ta tegema peab. :)

Otsingumootor Google leiab firma kenasti üles, kui otsingusse trükkida kasvõi lihtsalt "camex". Otsingutulemus annab tagasi Camex'i kodulehe, Facebook'i lehe jpm. firmaga seonduvat. Samuti on Camex esimene vaste, kui otsida "rolleri varuosad" vms. sarnast asja Google'st.
Bing jääb juba pisut ning annab oluliselt vähem õigeid vasteid, kuid siiski mahub Camex'i koduleht esimeste tulemuste hulka.
Eesti otsingumootor Neti oskab Camex'i kohta rääkida peaaegu sama palju, kui Google, kuid mõni välismaine, nt Yahoo jääb päris hätta ning ei leia sellist väikest firmat nagu Eestis asuv Camex, üleüldse netiavarustest üles.
Kuid kuna väga suur hulk inimesi, tahaks lausa öelda, et enamik, kasutab põhiliselt Google'i otsingut, võib Camex enda kodulehe leitavusega täitsa rahule jääda.

Kokkuvõtteks paistab Camex'i koduleht välja tagasihoidlik, kuid omab korralikku internetipoodi ning on kuritahtlike tegelaste eest võrdlemisi hästi kaitstud.